| Eesti keeles | no Pyccku | in English |
uudised
Viitina parvsaun
Viitina jahiselts
Viitna külaselts
kuuritsapüük
autokross
ajalugu
pildigalerii
foorum

esileht
kava
reeglid
toetajad
kontakt
foorum
pildid


Kalapüügivõistlus "Viitina Kuurits"

Kuurits iseendast on väga lihtne püügiriist. Kaks meest veavad mööda jõe või järve põhja kahte umbes nelja meetri pikkust jalast, mille külge on kinnitatud võrgulina. Kolmnurga taga tuleb kolmas mees, kes hoiab võrgulina külge kinnitatud tokiga jalaste tagumisi otsi maas. Kalda ääres surutakse jalased alt kokku ja tõstetakse kogu kupatus veest välja. Võrgutiibadele jääb tavaliselt hunnik prahti ja veetaimi, aga ka mõni siplev kala.

Viitina Suurjärv, kuhu kuuritsapüügivõistlus sadu inimesi kokku meelitab, asub samanimelise mõisa külje all. Järvesaare poolsaarel on park, üle järve vaadates paistab vastlakuklit meenutav Meegumägi, nõlvadel karjamaa ja pealael väike metsatukk.

Kuuritsapüügivõistlust on Viitina järvel peetud juba aastast 1998. Võistluse idee autor on Mati Kalkun, kes koos Viitina Külaseltsiga korraldab võistlust tänaseni.

Allpool natuke ajakirjanduslikke noppeid eelnevatest võistlustest.

2009. aastal külastas kalapüügivõistlust ka Reporter.

Video: Reporter online


Kaelani vees kala püüdmas
(Lõunaleht 21. Juuli 2005)

On üks selline püügiriist, millel nimeks kuurits ja millega püüdes tuleb kalameestel tõepoolest kaelani, mõnikord isegi üle pea vees sumada.

Rõuge valla Viitina küla aktivist, talumees ja ajakirjanik Mati Kalkun taaselustas selle iidse püügiviisi Viitina järvel 7 aastat tagasi ning sellest ajast on igal aastal ka võistlused peetud. Tänavu osales juba 17 võistkonda, nende hulgas ka üks ainult naistest koosnev – SE-TO naised.

Kuuritsaga püütakse madalate veekogude kalda ääres. Puuraamile kinnitatud võrku veavad kolm meest, neljas, kotimees, peab kalad võrgust (kui neid sinna jääb) kotti korjama.

Põhiliselt tuuakse kuuritsaga aga kaldale vette langenud oksi, tüükaid, vetikaid… Arvata võib, et umbes 10 kilo kala kohta tuuakse välja 100–200 kilo prügi. Õieti ei olegi niivõrd tähtis kalasaak, kuivõrd järve kaldaääre puhastamine.

Muidugi vanasti, kui kala oli järvedes paksult, sai ka kuuritsaga piisavalt kalu. Nüüd on kuurits arvatud keelatud püügivahendite hulka, aga eriluba võib taotleda ja antakse ka. Sest kuuritsapüük on ikkagi valikpüük: ka võistlusel tuli alamõõdulised kalad kohe vette tagasi lasta.
Kuuritsapüük ise kestis tund aega, siis loeti-kaaluti kalad üle. Kes ei viitsinud püüki vaadata, võis kuulata Uno Kaupmehe kontserti. Oli hea vanade aegade meeldetuletaja…

Suurima koguse kalu, 4,47 kilo, püüdis võistkond Haanimiis, kelle valdusse läks ka Allani rändkarikas. Võistkonda kuulusid Jaak Tðugurov, Raivo Hindrikson, Tiit Rüütli ja Allan Eiche. Ainuke naiskond SE-Tonaised – Aive Leppik, Siiri Männingu, Ülle Ermel ja Anne Mandel – püüdsid 1,663 kg ja olid üldarvestuses neljandad.

Eriauhinna parimate kostüümide eest sai K-klubi – Ülo Haljend, Aulis Saarnits, Olev Kauts ja Erik Jõgi. Sama auhinna said ka SE-TOnaised. Eriauhind oli välja pandud Kristina Ojulandi ja Raimo Kägu poolt - elus lammas läks Tallinna võistkonnale "3 promilli ja kaine".
Põhilisteks välja püütud kaladeks olid ahvenad, suurim neist kaalus 3,39 kg. Palju on selles järves ka linaskeid. Seekord püütud suurim kaalus 1,1 kg. Suurim koger kaalus 816 g. Kaladest keedeti samas suures sõdurikatlas uhhaa, mis oli eriti maitsev, kuna koosnes paljudest kalaliikidest.

Viitina järvesaar on ideaalne koht väiksemate rahvapidude korraldamiseks. Külavanem Peep Kimmel on lasknud laululava korrastada, uue tantsupõranda teha jne. Õhtut jäi hommikuni sisustama diskor Jaanis Koppel.



Kuuritsapüügivõistlusel oli rekordarv osavõtjaid
(Võrumaa Teataja 22. juuli 2003)

Viitinas said laupäeval kuuritsa näost ja teost aimu ligi tuhat inimest, kes kuuritsapüügivõistlust kaema olid tulnud. Tund aega väldanud kuuritsapüügil toodi muda ja prahti järvest välja tunduvalt rohkem kui kalu, ent võrku eksis ka kilone linask. Kokku püüti Viitina järvest välja 16,4 kilo kalu ehk keskmiselt 820 grammi ühe võistkonna kohta.
Võitja — Tamme võistkond — sai kalu tubli 2,9 kilogrammi.
Kuuendal võistlusel osales 20 võistkonda, seega rohkem kui eales varem.



Üks särjepoig olli...
(Eesti Ekspress 13. juuli 2000)

Üle Viitina järve paistab Meegomägi. Ja seesama mõis, kus paruness Barbara von Grüden, Pariisis laineid löönud bestselleri "Valerie" autor, elas. "See oli 1780 aastal."

Võrumaa Teataja ajakirjanik Mati Kalkun on kodulugu põhjalikult uurinud. "Hiljem läks ta veel usuhulluks, pidas Meegomäel loenguid."

Erika Silberg: "Mis loenguid. Palvet luges ja suppi jagas! Ja kes magama jäi, sai tallis piitsa!"

Olgu öeldud, et Erika on kooliõpetaja ja vajadusel paneb ka oma riigikogulasest mehe paika.

Viitina kanged naised

"Kujuta ette, ma värvisin just Karini juukseid punaseks, kui va Kalkun mul akna all seisis! Ja ütleb, et tulgu ma püüki. No ma siis kohe tulin," seletab Erika.

Kalkun: "Ta on jah kange hakkaja naisterahvas!"

"Jaa, järgmine kordki, mehed, kui röövpüüki lähete, võtke mind kaasa!" kiidab Erika takka.

Röövpüügist pole paraku lõhnagi. Rõuge lähedal Viitina järve ääres on ülehomme kuuritsapüügi meistrivõistlused. Mati Kalkun on selle ürituse tulihingeline propageerija. Ta annaks viimase hinge tagant, et arhailist püügiviisi ellu äratada. Kuigi rohket kalasaaki kuuritsapüük ei tõota.

"Paar kilo ehk tuleb," ütleb Kalkun.

See-eest päästab kuuritsapüük vaikseid suletud järvi kinnikasvamisohust.

"See, mis seal kalda ääres on, see on ANAEROOBNE muda," teab Kalkun. "Kui see liikuma hakkab, siis tuleb kalu kohe hulgi."

Võistluse jaoks said kuuritsamehed eripüügiload otse keskkonnaminister Heiki Kranichilt. Kolmandat aastat toimuva võistluspüügi meetrikõrguse rändkarika on välja pannud "meie Raua-Robi", nagu võrukad oma maavanemat Robert Lepiksoni sõbralikult kutsuvad.

Kuuritsaga püüdmas käivad siiski mehed üle Eesti. Näiteks on helilooja Priit Pajusaar lubanud Juhan Saare sepitsetud kuuritsapüügi laulu sõnadele viisi kirjutada. Kuuritsaga kalu taga ajamas on käinud nii suusataja Raul Olle, vastne televisioonimees Aare Urm kui politseijuht Harry Tuul.

Seda tehakse öösel!

Kuuritsapüügi spets, turske Taivo Pihu räägib ainult siis, kui midagi küsida. Aga need vähesed sõnad on nii puhtas murdes, et poolest jutust ei saa nagunii midagi aru.

Noorema kuuritsafänni, Almer Brikkeli juttu eksib kirjakeelt tihemini. Brikkel viskab sinise särgi seljast ja asutab end vette minema. Erikagi võetakse kampa, sest püügiks on kolme hinge vaja. Lisaks kalakoti kandja.

Kalkun: "Kebige vette ja tõmmake mõned haugid ka välja!"

Erika, Brikkel ja Pihu võtavad kolme vahele kaks puulattidega ühendatud võrku. Marsivad järve ja hakkavad piki kallast edasi astuma, kuuritsat enda järel vedades.

Vesi on sel aastal päris kõrge, nii et kuuritsameeskonnal on tegu pea vee peal hoidmisega.

"Kalkun, seleta, kus need pikad mehed siin on! Upume varsti kõik!" teatab Erika.

Pihu: "Nüt küünsü pohja küll!"

Kuuritsaga püütakse nii haugi, latikat, särge kui linaskit. Mõned vähid jäävad ka vahel sisse.

"Ei saa siit praegu midagi. Pimedas, öösel on saak korralik," teab Brikkel.

Kuurits muutub juba raskeks, tõstetakse veest välja, aga veetaimed ja oksarägu on kogu saak.

Kalkun: "Kus haug on?"

Erika: "Isi kuulsi, et seda tehakse öösel!"

"Hahahaa...ja pimedas ja teki all," itsitab Brikkel. Äkki muutub tõsiseks. "Aga too pange küll kirja, et kuuritsapüüki tuleks taaselustada. Ilma kalli loata. Kala sellega suurt ju ei saa. Noh, et Võru järved saaks puhtaks ja ilusaks. Praegu on nigu solgijärved!" paneb Almer Brikkel mulle südamele.

Kuuritsapüük on pärit Ida-Euroopast. Eestis tehti seda põhiliselt Setumaal. Kuuritsat ehitada oskas veel sajandi algul iga korralik lõunaeesti mees.

Sekka mõni ahvõn

"Kas tõesti jääme ilma kalata?" toriseb Brikkel.

Kalkun: "Ei olleki? Erikal nakass külm juba, või välla ka tulla."

"Taivo, minkä tagurpiti, võipolla tule mõni ahvõn kah otsa," soovitab Erika. "Oi, maimukõsed!"

Kalkun: "Alamõõdulise pangõ tagasi, toda ei tohi süvvä ärä!"

Brikkel: "Üks särjepoig olli!"

Erika (lõõritab): "Mis sest et nad said väikse särjepoja vaid..."

Tal on ilus kõrge hääl.

"Äi ole mul mitaki külm! Almer räägi nallalugusi kah." (Võrukeelne anekdoot läheb linnavurlede jaoks kaduma)

"Kogu moos," rehmab Pihu ja vinnab kuuritsa kaldale.

Kalkun: "Sulle, Erika, peab lonksu andma nüüd." Otsib portfellist viinapudeli.

Erika punnib vastu. "Mis see sul on, ise tegid või? Ma ei taha, pean homme sõitma Vastseliinasse laulma."

"Säh, magusat ka!" pakub Kalkun kommi peale hammustada.

"Ülehomme on kirikukontsert," ajab Erika. "Nii ei võta õhtul altigi välja."

Paneme punnsuutäied ära.

"Mitu korda nädalas see teie leht ilmub?" uurib Brikkel asjalikult. "Tahaks ka lugeda, et mis meie kohta siis kokku valetatakse." Avab pudeli Sarviku õlut.

"Noh, nüüd on parajalt trenni tehtud." Mehed hüppavad autosse.

"Sa kurat, kus Võrumaa mehed ikka panevad," jääb Ekspressi autojuht Gunnar ammulisui järgi vahtima. Sõiduk kaob hetkega tolmupilve.







© Viitina Keskus OÜ 2003 - 2009
webmaster@viitina.ee
esilehele avalehele